"Aegviidu metsaradadel" 1964
Fred Jüssi
Fotoülevaade Aegviidu-Nelijärve maastikukaitsealast.
Fred Jüssi
Fotoülevaade Aegviidu-Nelijärve maastikukaitsealast.
_"Kajakad kutsuvad" 1966
Fred Jüssi
Fotoalbum
Fred Jüssi
Fotoalbum
"Merest sündinud" 1972
Fred Jüssi
Must-valged fotod
Fred Jüssi
Must-valged fotod
"Hiiumaa laiud" 1973
Fred Jüssi
Fred Jüssi
"Pilte Alutaguselt" 1973
Fred Jüssi_
Fred Jüssi_
"Viidumäe" 1976 (2004)
Fred Jüssi ja M. Reitalu
«Kõndida Viidumäe metsateedel tähendab astuda aastatuhandete radu. Seista Viidumäe nõlval ja kuulata mändides kohavat tuult tundub sama, mis seista muistsel rannal ja kuulata mere müha siinsete aegade alguses. Sõnajalad kiviaial kasvaksid seal nagu igavesti, aga aed ju igavene pole. Lehmakellad ei kõlksu Viidul juba ammu enam, kuid rähni trummeldamine ja öölinnu huik on jäänud. Ja taimede vormid, värvid ja lõhnad püsivad, ja liblikate kirevus suvistel niitudel ja mägrarajad ning sipelgate sagimine metsa all samblas. Siin on inimeaga mõõdetavalgi igaviku hõng.
Nüüd siis valik Viidumäe looduskaitsealal võetud pilte. Pildistatud on nad enamikus küll viimaste aastate vältel, aga retked nende juurde algasid kohe kaitseala loomise järel. Aeg-ajalt ürgrahu kogeda on imeline. Viidumäe metsades, puisniitudel ja soodes kosutab see hinge ja rikastab. Hea, et Viidumäe raamat nüüd valmis sai.»
Fred Jüssi
Fred Jüssi ja M. Reitalu
«Kõndida Viidumäe metsateedel tähendab astuda aastatuhandete radu. Seista Viidumäe nõlval ja kuulata mändides kohavat tuult tundub sama, mis seista muistsel rannal ja kuulata mere müha siinsete aegade alguses. Sõnajalad kiviaial kasvaksid seal nagu igavesti, aga aed ju igavene pole. Lehmakellad ei kõlksu Viidul juba ammu enam, kuid rähni trummeldamine ja öölinnu huik on jäänud. Ja taimede vormid, värvid ja lõhnad püsivad, ja liblikate kirevus suvistel niitudel ja mägrarajad ning sipelgate sagimine metsa all samblas. Siin on inimeaga mõõdetavalgi igaviku hõng.
Nüüd siis valik Viidumäe looduskaitsealal võetud pilte. Pildistatud on nad enamikus küll viimaste aastate vältel, aga retked nende juurde algasid kohe kaitseala loomise järel. Aeg-ajalt ürgrahu kogeda on imeline. Viidumäe metsades, puisniitudel ja soodes kosutab see hinge ja rikastab. Hea, et Viidumäe raamat nüüd valmis sai.»
Fred Jüssi
"Eesti linde ja loomi" 1977
Fred Jüssi ja H. Eelma
Rikkalike illustratsioonidega ülevaade Eestimaa loomadest ja lindudest.
_
Fred Jüssi ja H. Eelma
Rikkalike illustratsioonidega ülevaade Eestimaa loomadest ja lindudest.
_
_"Rebasetund" 1977, 1981
Fred Jüssi
Fred Jüssi
- Kindlasti olid kirjanikul omad põhjused, kui ta laskis väikesel printsil kokku saada just ilusa ja targa rebasega. Olgu need põhjused missugused tahes, ent rebase asemel mõnd teist looma selles loos on raske ette kujutada.
- Saba on suhtlemise vahend. Kui inimesel oleks niisugune saba nagu rebasel või hundil, jääks arvatavasti ära palju kasutut sõnapuru meie omavaheliste suhete klaarimisel.
- Petta koeri, hoiduda huntide ja ilveste teele sattumast ning vaadata, et kaljukotkas küüsi turja ei lööks, pidada jahti, käia kosjas, kakelda, kasvatada lapsi - see on vaba rebase mõned aastad vältav, aga selle eest tõeline elu, millele tavaliselt haavlilaeng, haigused, karmid talved ja nälg joone alla tõmbavad.
- Loomariigis ei ole kombeks rügada täiskasvanud laste heaks ja elada nende elu, nagu seda inimeste maailmas paraku (laste vaikival nõusolekul) ette tuleb.
- Iga elusolend, kui ta pole just tüütu parasiit, on talveõhtul üksildases majas keset lummemattunud metsi ikka väike elamus.
- Mida rohkem on põtru, seda enam on võimalusi kohata nende seas veidrikke, aga veidrikke leidub põtrade seas niisama kindlalt kui inimestegi seas.
_"Estonian birds and animals" 1981
Fred Jüssi
Rohkelt illustreeritud loodusraamat tutvustab lastele Eestimaa linde ja loomi.
Fred Jüssi
Rohkelt illustreeritud loodusraamat tutvustab lastele Eestimaa linde ja loomi.
"Vilsandi" 1982
Fred Jüssi
Fred Jüssi
_"Jäälõhkuja" 1986, 2007
Fred Jüssi
„Jäälõhkuja” ilmus mustvalgena esimest korda 1986. aastal kirjastuses Valgus. Raamatu esimesse poolde kogunesid pisipalad, teine pool viis lugeja reisima.
Uus „Jäälõhkuja” on kunagise täiendatud ja lühendatud väljaanne. Täiendatud värvipiltide ja varem ilmunust väljajäänud looga lindude sügisest rändamisest. Ära jätsime seevastu kõik reisikirjad, sest nõukogude ajal nähtud maailm ei kõla täna kokku ajatute pildikestega koduloodusest.
Neis lugudes ei ole midagi muudetud. Muutunud on aga raamatu tähendus ja ülesanne. Tähendus on saanud selgemaks ja ülesanne on raskem, sest maailm on nüüd teistsugune.
Fred Jüssi
„Jäälõhkuja” ilmus mustvalgena esimest korda 1986. aastal kirjastuses Valgus. Raamatu esimesse poolde kogunesid pisipalad, teine pool viis lugeja reisima.
Uus „Jäälõhkuja” on kunagise täiendatud ja lühendatud väljaanne. Täiendatud värvipiltide ja varem ilmunust väljajäänud looga lindude sügisest rändamisest. Ära jätsime seevastu kõik reisikirjad, sest nõukogude ajal nähtud maailm ei kõla täna kokku ajatute pildikestega koduloodusest.
Neis lugudes ei ole midagi muudetud. Muutunud on aga raamatu tähendus ja ülesanne. Tähendus on saanud selgemaks ja ülesanne on raskem, sest maailm on nüüd teistsugune.
_"Eesti linde" 1987
Fred Jüssi
Fred Jüssi
- Merikotkas
- Kõrvukräts
- Pasknäär
- Punarind
- Tuttpütt
- Võsaraat
- Suitsupääsuke
- Kuldnokk
- Kanepilind
- Karmiinleevike
- Kadakatäks
- Tiigi-roolind
- Vesipapp
- Kühmnokk-luik
- Jäälind
- Rästas-roolind
_"Räägi mulle rebasest" 1987, 2006
Fred Jüssi ja R. Rea
Öeldakse, et uus on unustatud vana. “Räägi mulle rebasest” ilmus 1987. aastal. Nüüd on see raamat jälle lugeja käes, ainult et uues kuues – eelmisest pisem ja uute piltidega. Tegelased ikka needsamad, kes varemalt. Vahepeal möödunud aeg on tinginud küll pisiparandusi tekstis, aga need puudutavad üksnes mõne looma käekäiku,mitte olemust. Metslooma olemus, nagu inimloomuski on väga visa muutuma. Suureformaadilises pildiraamatus vaadeldakse 14 Eestimaal elava imetaja – ilvese, hundi, rebase, saarma, mägra, kärbi, metsnugise, orava, metssea, hirve, metskitse, suurkõrva, jänese, kaelushiire – osa meie looduses.
Raamat on mõeldud eelkõige noorele loodusesõbrale, kuid kindlasti sobib see ka abivahendiks kasvatajaile ja õpetajaile.
Fred Jüssi ja R. Rea
Öeldakse, et uus on unustatud vana. “Räägi mulle rebasest” ilmus 1987. aastal. Nüüd on see raamat jälle lugeja käes, ainult et uues kuues – eelmisest pisem ja uute piltidega. Tegelased ikka needsamad, kes varemalt. Vahepeal möödunud aeg on tinginud küll pisiparandusi tekstis, aga need puudutavad üksnes mõne looma käekäiku,mitte olemust. Metslooma olemus, nagu inimloomuski on väga visa muutuma. Suureformaadilises pildiraamatus vaadeldakse 14 Eestimaal elava imetaja – ilvese, hundi, rebase, saarma, mägra, kärbi, metsnugise, orava, metssea, hirve, metskitse, suurkõrva, jänese, kaelushiire – osa meie looduses.
Raamat on mõeldud eelkõige noorele loodusesõbrale, kuid kindlasti sobib see ka abivahendiks kasvatajaile ja õpetajaile.
_"Meri, mu meri" 1988
Fred Jüssi ja Ülo Tuulik
Kaunid loodusfotod kujutavad Eesti rannikualade loodust, taimestikku, merega seotud inimtegevust läbi sajandite, merehariduse ja meresõidu ajalugu Eestis ning huvitavamaid merevaateid.
Fred Jüssi ja Ülo Tuulik
Kaunid loodusfotod kujutavad Eesti rannikualade loodust, taimestikku, merega seotud inimtegevust läbi sajandite, merehariduse ja meresõidu ajalugu Eestis ning huvitavamaid merevaateid.
_"Sügis", fotoalbum 1995
Fred Jüssi
Pilte sügisest.
Fred Jüssi
Pilte sügisest.
"Aastaajad eesti luules" 1999
Doris Kareva
Fotod: Fred Jüssi
_
Doris Kareva
Fotod: Fred Jüssi
_
__"Wild Flowers of Estonia" 2002
Fred Jüssi ja Viktor Masing
Fred Jüssi ja Viktor Masing
"Ajamustrid" 2003
Fred Jüssi
«Mõte elust on inimesele ikka lähedasem olnud kui mõte surmast. Elada tahaks inimene veel pärast surmagi. Kuidas just, seda päriselt ei tea, aga ilus peaks see elu maiste vintsutuste järel olema kindlasti.
Selles raamatus jäädvustatud ajamustrid hakkasid kujunema ammuilma enne seda, kui on tehtud need pildid. Enne pidi ju aeg kujundama pildistaja.
Vaadake neid pilte kui märke ühe kunagise metsarahva ilutunde võimalikest lätetest. Neid võib võtta kui austusavaldust väärtustele, mille hääbumise tunnistajaks on minu põlvkond.»
Pildiraamatus jäädvustatud ajamustrid hakkasid kujunema ammuilma enne seda, kui on tehtud need pildid. Enne pidi ju aeg kujundama pildistaja.
Ilutund kunagise metsarahva võimalikest lätetest. Austusavaldus väärtustele, mille hääbumise
tunnistajaks on autori põlvkond.
Fred Jüssi
«Mõte elust on inimesele ikka lähedasem olnud kui mõte surmast. Elada tahaks inimene veel pärast surmagi. Kuidas just, seda päriselt ei tea, aga ilus peaks see elu maiste vintsutuste järel olema kindlasti.
Selles raamatus jäädvustatud ajamustrid hakkasid kujunema ammuilma enne seda, kui on tehtud need pildid. Enne pidi ju aeg kujundama pildistaja.
Vaadake neid pilte kui märke ühe kunagise metsarahva ilutunde võimalikest lätetest. Neid võib võtta kui austusavaldust väärtustele, mille hääbumise tunnistajaks on minu põlvkond.»
Pildiraamatus jäädvustatud ajamustrid hakkasid kujunema ammuilma enne seda, kui on tehtud need pildid. Enne pidi ju aeg kujundama pildistaja.
Ilutund kunagise metsarahva võimalikest lätetest. Austusavaldus väärtustele, mille hääbumise
tunnistajaks on autori põlvkond.
"Maailma mõte" 2005
Fred Jüssi
Maailma mõte on peidus maailmas endas. Kui vaatad sesse maailma, siis vaataksid nagu kaevu. Kusagil all heiastab veepind lapikest heledat taevast ja taeva taustal poisi nägu. Aga kui sinna hüüad, siis kumiseb kaev vastu, nii et kuuled veel kaua ta võbisevaid kajasid.
Lood siin raamatus on otsekui vesi mu kaevus – kogunenud sinna küll vihma-, küll põhjaveest. Ta peegeldab taevast mu lapsepõlvemaailma kohal ja seda poissi, kellel kunagi ema käekõrval jalutades meeldis jalgadega sügislehtedes sahistada. Ka seda suurt poissi, kes hiljem metsaretkedel mõnuga mugis võileibu, mis ema hoole ja armastusega kaasa pani.
Fred Jüssi
Maailma mõte on peidus maailmas endas. Kui vaatad sesse maailma, siis vaataksid nagu kaevu. Kusagil all heiastab veepind lapikest heledat taevast ja taeva taustal poisi nägu. Aga kui sinna hüüad, siis kumiseb kaev vastu, nii et kuuled veel kaua ta võbisevaid kajasid.
Lood siin raamatus on otsekui vesi mu kaevus – kogunenud sinna küll vihma-, küll põhjaveest. Ta peegeldab taevast mu lapsepõlvemaailma kohal ja seda poissi, kellel kunagi ema käekõrval jalutades meeldis jalgadega sügislehtedes sahistada. Ka seda suurt poissi, kes hiljem metsaretkedel mõnuga mugis võileibu, mis ema hoole ja armastusega kaasa pani.
"A sense of Estonia" 2006
Fred Jüssi
Raamat räägib Eesti loodusest.
Fred Jüssi
Raamat räägib Eesti loodusest.
"Linnuaabits" 2007
Fred Jüssi
”Linnuaabits” on eestikeelne linnuraamat – aabits, mitte määraja või muu teatmeteos. Raamatus tutvustab bioloog Fred Jüssi 38 Eestis elavat linnuliiki, mille äratundmist hõlbustavad bioloog Terje Volke joonistatud pildid.
Raamatu juurde kuulub CD 27 linnu laulunäidiste või häälitsustega, mida juhatavad sisse Fred Jüssi loetud meeleolukad lühitutvustused.
Fred Jüssi
”Linnuaabits” on eestikeelne linnuraamat – aabits, mitte määraja või muu teatmeteos. Raamatus tutvustab bioloog Fred Jüssi 38 Eestis elavat linnuliiki, mille äratundmist hõlbustavad bioloog Terje Volke joonistatud pildid.
Raamatu juurde kuulub CD 27 linnu laulunäidiste või häälitsustega, mida juhatavad sisse Fred Jüssi loetud meeleolukad lühitutvustused.
"Ilusal kevadel" 2008
Fred Jüssi
Eestimaalastele on aastaaegade vaheldumine alati väga tähtis olnud. Kannatamatu kevadeootus on omane meist igaühele. Aastaaegade sarja esimeses pildiraamatus tunnistab ka Fred Jüssi, et ta pole ühtegi teist aastaaega nii pikisilmi oodanud kui kevadet.
Fred Jüssi
Eestimaalastele on aastaaegade vaheldumine alati väga tähtis olnud. Kannatamatu kevadeootus on omane meist igaühele. Aastaaegade sarja esimeses pildiraamatus tunnistab ka Fred Jüssi, et ta pole ühtegi teist aastaaega nii pikisilmi oodanud kui kevadet.
_"Mister Fred" 2009
Fred Jüssi ja Urmas Ott
Intervjuu.
Fred Jüssi ja Urmas Ott
Intervjuu.
Teosed
"Aasta linnud" 2010
Fred Jüssi, Ingmar Muusikus, Remo Savisaar, Eesti Ornitoloogiaühing.
Eesti on tuntud oma linnurikkuse poolest. Silmi ja kõrvu lahti hoides märkame, et iga päev tegutseb meie ümber suur hulk sulelisi, keda me sageli tähelegi ei pane.
Eesti linnustiku nimekirjas on 375 linnuliiki. Need on liigid, keda meil on kohatud vähemalt ühel korral. Pidevalt pesitsevaid liike on Eestis ligikaudu 210, ülejäänud on ainult läbirändajad või talvitujad või juhuslikud eksikülalised. Aasta lindu valib Eesti Ornitoloogiaühing alates 1995. aastast. Eesmärk on valitud liike laiemalt tutvustada. Sama eesmärk on sel raamatul, kus lisaks ornitoloogidele kirjutavad oma kohtumistest aasta lindudega tuntud loodusfotograafid Fred Jüssi, Ingmar Muusikus ja Remo Savisaar.
Raamatu vahel on Fred Jüssi koostatud heliplaat linnuhäältega ja ära on toodud levikukaardid.
Fred Jüssi, Ingmar Muusikus, Remo Savisaar, Eesti Ornitoloogiaühing.
Eesti on tuntud oma linnurikkuse poolest. Silmi ja kõrvu lahti hoides märkame, et iga päev tegutseb meie ümber suur hulk sulelisi, keda me sageli tähelegi ei pane.
Eesti linnustiku nimekirjas on 375 linnuliiki. Need on liigid, keda meil on kohatud vähemalt ühel korral. Pidevalt pesitsevaid liike on Eestis ligikaudu 210, ülejäänud on ainult läbirändajad või talvitujad või juhuslikud eksikülalised. Aasta lindu valib Eesti Ornitoloogiaühing alates 1995. aastast. Eesmärk on valitud liike laiemalt tutvustada. Sama eesmärk on sel raamatul, kus lisaks ornitoloogidele kirjutavad oma kohtumistest aasta lindudega tuntud loodusfotograafid Fred Jüssi, Ingmar Muusikus ja Remo Savisaar.
Raamatu vahel on Fred Jüssi koostatud heliplaat linnuhäältega ja ära on toodud levikukaardid.
"Pääsukese Eestimaa" 2011
Fred Jüssi ja Sven Zacek
Sven Začek (1980) on vabakutseline fotograaf, keda tiivustavad erilised loodus- ja valgushetked. Tundmatute ja juba tuttavate paikade nägemine uudse nurga alt andis Svenile rohkesti inspiratsiooni, millest sündisid ainulaadsed fotod.
Fred Jüssi (1935) on Eestimaa erinevate kümnendite jooksul risti-põiki läbi käinud. Ta on näinud, kuidas meie kodumaa on ajas muutunud. Kõik muutused ei ole olnud head, kuid nad on olnud paratamatud. Fred mõtiskleb sellest, mis on jäänud ja mis on igaveseks kadunud.
Fred Jüssi ja Sven Zacek
Sven Začek (1980) on vabakutseline fotograaf, keda tiivustavad erilised loodus- ja valgushetked. Tundmatute ja juba tuttavate paikade nägemine uudse nurga alt andis Svenile rohkesti inspiratsiooni, millest sündisid ainulaadsed fotod.
Fred Jüssi (1935) on Eestimaa erinevate kümnendite jooksul risti-põiki läbi käinud. Ta on näinud, kuidas meie kodumaa on ajas muutunud. Kõik muutused ei ole olnud head, kuid nad on olnud paratamatud. Fred mõtiskleb sellest, mis on jäänud ja mis on igaveseks kadunud.
HELIKANDJAD
"Eestimaa looduse hääli" 1977
Fred Jüssi
Fred Jüssi
_"Lahemaa lindude hääli" 1996
Fred Jüssi
Fred Jüssi
"Eesti laululinde. Songbirds of Estonia" 2001
Fred Jüssi
Fred Jüssi
"Konnalaulud. Songs of Frogs and Toads" 2003
Fred Jüssi ja Riinu Rannapiga
Fred Jüssi ja Riinu Rannapiga
"Matsalu hääled" 2004
Fred Jüssi
Fred Jüssi
"Cardium" 2005
Fred Jüssi
Fred Jüssi
"Vaikus kui loodusvara" - kuulamisraamat
Fred Jüssi
Fred Jüssi